Selge pilt :)

Palju õnne sünnipäevaks!

Täna on teie päev, nii et tundke sellest rõõmu! Ärge unustage ka sõpradele öelda, mida te täna teete.

Nii mu sõbrad, mis ma täna teen:  võtan kuuma dussi, riietun, teen meigi, lakin küüned, sõidan tööle võtan hea kohvi ja piruka kohmikust, töötan hoolega, siirdun koju tagasi ja jään külalisi ootama - tulge külla, teen pitsat ja kooki! Ehk täna on Bensiini tänaval lahtiste uste õhtu :)

Kas see on võimalik, et 09.09.2012...

... jooksen ma oma esimese maratoni... ?! Viskan kinda õhku....
http://www.jooks.ee/index.php?id=1&lang=et

Minu mõtted õppimisest ja elukestvast õppest

Lapsepõlves tavatses vanaisa lastelastega sõnamängu mängida, öeldes: „Õpi õpi hoolega, siis saad kohvi koorega!“ Selles naljaga pooleks öeldud kenasti riimuvas lauses on peidus tarkustera, mille sügavusest olen aru saanud alles täiskasvanuna. Õppimise protsess nõuab hoolt ja tähelepanu, vilju lõikama ja hindama asud aja möödudes, mil teadvustad, et ilma koolitarkuseta ei oleks rahuldavat kvaliteetset ja väärtuslikku elu. 

Õppimise sisu on minu jaoks aja jooksul muutunud aina laiemaks ja protsess teadlikumaks. Eesti entsüklopeedia defineerib õppimise mõiste minu hinnangul piisavalt hästi, täpselt ja läbi erinavate tahkude. „Õppimine on kogemuste varal saavutatav käitumise ja jõudluse muutumine, kohanemise eriliik. Inimise õppimine on vaatlus, treening ja järelmõtlemine, et omandada teadmis ja kujundada oskusi, vilumusi, hoiakuid, veendumisi, käitumisviise ja harjumisi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni, aga inimese õppimisele on omased ka tunnetuslikkus ja ühiskondlik määratlus. Õppimine ja organisimi küpsemine on seoses: küpsemise eeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu, loomulikuks küpsemiseks on vaja omakorda kogemusi (EE 10 osa, lk 608)“. Tooksin välja eelnevast tunnetusliku poole, kogemuste, küpsemise ja seoste loomise oskuse olulisuse.

Koolipingis istudes oli õppimine koolitükkide selgeks saamine, faktide meelde jätmine ja etteantud ülesannete lahendamisoskuse omandmaine. Õppimine oli suhteliselt fakti- ja teadmiste põhine, domineeris individuaalne töö. Loovuse, sotsiaalse võimekuse, koostöö teadlik arendamine oli veel tagaplaanil, kuna õpetamismeetodid pärinesid kinnisest nõukogude maailmast. Just sotsiaalsetest oskustest ja loovast lähenemisest olen enim puudust tundud senise elu jooksul. Põhi- ja keskkool andsid mulle ellu kaasa töökuse, järjekindluse, rutiinitaluvuse, reeglite jälgimise oskuse ja disipliinitunde. Keskkooli ja üliooli õppeprotsessi erinevus oli märgatav. Järsult kasvas iseseisva töö maht, üldistamise vajalikkus, oskus suurest infomahust oluline leida, analüüsimise, järelduste vajalikkus, koostöö ja planeerimise oskus. Üleminek ühelt teisele õppeastmele võinuks olla sujuvam, paremini ettevalmistatud.

Hea meel oli lugeda Eesti Haridusstrateegiat aastateks 2012-2020, kus esimese väljakutsena on sõnastatud liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas ehk „...lisaks heale ülesütlemise ja reeglijärgimise oskusele vajab Eesti noor põlvkond üha rohkem sotsiaalseid võimekusi oskust ennast väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja kriitiliselt mõelda; olla eestvedaja ja võtta riske; väärtustada mitmekesisust ja koostööd. (Haridusstrateegia kavand, 23.05.2011).

Kõik need ülalkirjeldatud omadused ei ole mitte ainult vajalikud tööjõuturul edukas olemiseks, vaid ka isiklikus elus. Loovalt mõeldes, teades mida tahan, julgelt ennast kehtestades, võttes teadlikult riske ja oma eesmärkide suunas sammumine on teadliku (julgen öelda ka õnneliku) inimese käitumine. Mida rohkem õnnelikke inimesi, seda tervem on ühiskond ja täisväärtuslikum elukeskkond. Eesti on liikumas selles suunas, et õppimine oleks pidev protsess. Üheks näiteks on, et uus haridusstrateegia on sõnastatud ka, kui elukestva õppe strateegia. Ehk hariduse tähendust mõistetakse avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab ta kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara (Haridusstrateegia kavand, 23.05.2011). Ilusad suured sõnad, mille ellu rakendamine on ka meie kõigi kätes, olles eeskujuks, juhendajaks, õpetajaks.

Täna näen ka mina õppimist, kui elukestvat protsessi omandada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaselt. Seda nii ametialase professionaalsuse, kui ka isiksuse arengu seisukohalt. Maailm meie ümber on pidevas arengus ja muutumises ja see sunnib ka inimest omandama üha uusi teadmisi. Õppimine ja uute teadmiste kogumine on minu jaoks arenemise märk, liikumises olla on huvitav ja hoogne. Õppimine on eesmärgistatud tegevus, mis pakub rahulolu, eneseteostust ja enseületamist – positiivseid emotsioone. Muutuvas keskkonnas tööjõuturul on hinnas mitmekülgsed inimesed, otsitakse lisandväärtust ja multitalente (M. Tooming, Raha ja Elu, 1/2011).

Margit Tätte on öelnud elukkestva õppe kohta tabavalt ühes intervjuus: „Margit usub, et elukestev õpe parandab konkurentsivõimet juba seetõttu, et inimene saab õpingutest tohutu palju energiat ja enesekindlust juurde ka siis, kui õpingud otseselt tööga seotud pole. “Vanemaks saades on kaasas juba mõningane elukogemuste pagas, mis teeb õppimise nauditavaks tegevuseks. Oskad süveneda, õpid enda jaoks ja tunned uute teadmiste ja iseenda üle tõelist rõõmu” (M. Tätte, Eesti Ekspress, 16.08.2011).”

Leian, et pidev õppimine on loomulik osa inimese igapäevaelust. See peaks olema nauditav ja väljakutseid pakkuv, olles hobiks. Tegelemine fotograafia, spordi, teatri- filmikunsti, muusika, kirjanduse, astronoomia, botaanika, psüholoogia jt aladega – see kõik on õppimine, mis arendab inimese erinevaid oskusi, hoiakuid, tundmusi.

Parimaks õppimise viisiks on teiste õpetamine (M. Lepik, TLÜ Matemaatika didaktika loeng, 20.09.2011). Õpetamine on keeruline ja väljakutset pakkuv tegevus, läbi mille õpime ise ja saame inimese arenguprotsessi ning ühiskonna arengut mõjutada, olla kasulik.

Jepiii...

... hammas jääb mulle :) Seda ei tahetagi välja tõmmata, täista normaalne pidi olema ja las ta hetkel olla. Pisikese põletiku vastu pandi rohtu, kuid salsatunni lõpuks oli rohukompress kadunud... ilsmelt neelasin tantsuhoos alla - no pole hullu :) Tunne on juba palju-palju parem. Loodan laupäeval taas suusaradadel olla!

Nice to meet you...

... my first "hambavalu", olgem täpsed "tarkusehambavalu".  See on halb, väga ebameeldiv. Nüüd ma mõistan ja saan aru, kui paha see on. Enne kui ise ei koge ei tea. Ibubrofeen on parim sõber ja homme 8:30 ootab hambaarst. Neljapäeval on hambakirurgi vastuvõtt - ehk tuleb see hammas loovutada, nuuks see kõik on päris hirmus... prrrr

Viimane on homme...

... pöidlad pihku :) Mis on elukestev õpe? See on kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgk on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsitaset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Õppimine, kui elu loomulik osa.

Professionalisimi tunnused 
- teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustatud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab professiooni;
-eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu);

Õpetaja kutseetika - mis on õige, mis on vale, mis on hea, mis on halb (Piibel 10 käsku)
- kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast, heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest;
- mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetilisemalt tundlikuma ametiga on tegemist;
-tundlik amet, kuna partneriks on alps, kes ei oska end kaitsta;
- õpetaja riietus kuulub ka kutseetika hulka (seelik peab olema pikem, kui on kõige madalama laua pind klassis);
- õpetajale kehtivad kõik reeglid, mis kehtivad õpilastele.

Õppekava on ühe konkreetse pk õppekava, mis kannab edasi ühe konkreetse pk väärtusi, norme ja teadmisi ühelt põlvkonnalt teisele (lühend "pk" on segane, kas see on põhikool, põlvkond ...).


Allikas: TLÜ, Õpetaja koolis ja ühiskonnas, leongukonspekt. Konspekteeris Kati Hoop, M.Normaku ütluste alusel.

Tassid, punased tassid...

8 minute ...

... arms

... abs



Täitsa tõhus :) Keep It going!

Uskumatu päev...

... töö, eksam, pildistamine, suusatamine ja nüüd on toss väljas. Homme tuleb umbes samasugune :)

Ja homme tuligi samasugune ehk arst, töö, pildistamine, arst, fototuuning, õppimine ja TSD :)

Siluett

Elu on liiga lühike, et veeta seda inimestega, kes imevad Sinust elurõõmu välja. Kui keegi tahab Sind enda ellu, siis teeb ta Sulle ruumi. Sa ei pea oma koha pärast võitlema. Ära kunagi suru end kellegi ellu, kes ilmselgelt Sind sinna ei taha. Olulised pole inimesed, kes seisavad Su juures hiilgeaegadel, vaid need, kes toetavad Sind raskustes.

Preilid uisutamas...

 

Minu vanaema sai eile 90 :)

 vot selline vanaema on minul!

PS. Mina sain esimese eksami Ble sooritatud, järgmine on juba esmaspäeval!

Sess hakkab, sess hakkab...

... seda laulaks viisil: http://www.youtube.com/watch?v=WRmRyfcKCco
Esimne eksam juba ülehomme. Esimene "pähkel" on matemaatiline didaktika. Teadmiste kinnistamiseks kriban ka siia veidi võõrsõnu ja fakte (allikas M.Lepik TLÜ konspekt):
* Tegevuse kognitiivne tahk -tunnetuslik, intellektuaalne
* Tegevuse afektiivne tahk - väärtusorientatsiooniline
* Tegevuse psühho-motoorne tahk -käeline
* Taksonoomia -hierarhiline klassifktasioon
* Kognitiivse taksonoomia tasemed - teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine - koolimatemaatikas sageli rakendamise tasemest edasi ei jõutagi :(
* Afektiivse taksonoomia tasemed - tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süsteem, väärtuste alusel eelistamine
* Individuaalne kognitiivne e semantiline struktuur - olemasolev mõistete ja seoste võrgustik
* Traditsiooniline koolimatemaatika = reeglite kogum ÄRA õppida!
* Formalistlik koolimatemaatika =loogiliste arutluste ja rangete tõestuste kogu
* Konstruktivistlik koolimatemaatika = arutlusprotss reeglite rakendmaine lähtuvalt oma kogemusest
*"Õpilased näevad seda mida nad mõistavad, mitte ei mõsita seda mida nad näevad"
* Metakognitsioon - võime teadvustada juhtida oma mõtlemisprotsessi
* Sisuelemendid - faktid, mõisted, oskused, printsiibid
* Halo-efekt - õpetaja on mõjutatud õpilase eelteadmistest hindamisel
* Ko-efekt - mida tugevam klass, seda rangem hindamine
* Rosenthali efekt - õpetaja ootused õpilase edukuse suhtes peegelduvad õpilase arengus
* Loengu vormis õppetöös talletab õpilane 30-40% infost vaid
* Tugevaim õpilaskond klassist on 2,5 kl võrra ees ja nõrgem on 2,5 kl võrra maas keskmisest st ühes 5. klassis õpivad õpilased kelle teadmised on 2-3 kl tasemel ja 7-8 klassi tasemel.
* Võimed on inimpsüühhika iseärasused, millest sõltub oskuste ja vilumuste omandamine
* Eduka õppimise eeldused on: vajalikud eelteadmised, võimed ja positiivne hoiak omandavata suhtes - mmm, kas ma hetkel neid oman? yes :)
* Düsmatemaatika ehk düskalkulus. 1.-8. klassi õpilaste hulgas esineb: düslekisat 2,2%, düskalkulust 3.6% ja mõlemad korraga 2,7%.

Head uut...

... hea seltskond, neli piiska shampust, lumi, säraküünlad, kolm vulkaani, katkine püksipõlv, nuikapsas ja lillkapsas, Titanic, Mr Bean ... rohkelt nalja ja naeru :) HEAD UUT AASTAT!