Teadvustamise võime on kõikide inimeste kõige fundamentaalsem kvaliteet, mis "peseb puhtaks" meie mõistuse ja emotsionaalse keha. Kui mõistus on millegi külge kinni jäänud, või kui meie keha on täis ebameeldivaid emotsioone, aitab see, kui me astume "sammu tagasi", vaatame oma klammerduvale mõistusele ning emotsioonidele kõrvaltvaataja pilguga otsa ning lubame nendel ära minna.
...
Seetõttu on kõige kindlam viis iseendaga sõbraks saades üksildusega rahu sõlmida.
...
See ei pruugi toimuda ühe hetkega, sest mõistus on harjunud uskuma, et me saame rahu leida ainult läbi teise inimese. Nüüd aga on sul võimalus talle vastupidist tõestada. Aga seda on võimalik teha ainult läbi sisemise teekonna, mitte läbi väliste klammerdumiste. Rahu leiab aset meie sees. Isegi, kui me kohtame seda inimest, kes meilt üksildustunde ära võtab, toimub üksildustunde kadumine ikkagi meie sees. See inimene on vaid päästik selleks, et see juhtuda saaks. Me ei oska lihtsalt ilma päästikuta sellest tundest vabaneda. Kui see aga leiab aset meie sees, siis järelikult peab olema võimalik sellest vabaneda ka ilma päästikuta - see on ju meie keha, kus see kõik toimub. Seda on vaja natukene harjutada ja iseennast selle käigus tundma õppida. Ning ühel hetkel, kui sa selle oskuse omandad, oled sa igaveseks vaba ka üksildustundest.
...Nüüd võid sa öelda lõpetuseks, et sa ju ei taha üksi olla. Jah, muidugi, keegi ei taha üksi olla. See artikkel ei räägi sellest, kuidas üksi olla, vaid sellest, kuidas õnnelik olla, kui sa satud üksi olema.
Allikas: http://www.sisekosmos.ee/suhted/laheduse-puudumine-ei-tahenda-kannatamist/
See artikkel meeldis mulle, tunnen, et olen enda sees jõudnud samade äratundmisteni. Lõpu lause võtab kokku hästi ja positiivse noodiga!
HoopS and Yoyo :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar