pühapäev, 27. november 2011

Lasin päkapikud kapist välja ...

... 13 punast  mehikest ehivad mu korterit nüüd. Kusjuures ise heegeldasin kunagi ammu kui mandliopist taastusin.

teisipäev, 22. november 2011

Mis mees see on?


Pimedad ööd ja hallus on kohal ja ründavad mind siit ja sealt. Selle vastu on üheks heaks ravimiks kino. Ma ei ole see tüüp, kes kodus üksi filme vaatab suure õhinaga (tunnistan endale seda lõpuks ja aktsepteerin). Seega kino on minu jaoks meeldiv ja vajalik meelelahutus. Eelmisel nädalal käisin peale tööd täiesti üksi kinotamas ja täna avasin Pöffi, sel korral koos kalli Kaiekesega. Esimene pöffifilm on vaadatud, elamus ja raputus käes. Film, mida vaatasime oli  Vulkaan, täis erinevaid emotsioone. 
Nopped: Naudi igat hetke, Sa ei tea kuangi, kunas elu muutub 360 kraadi. Inimesel peab olema mingi point, mis tegusana hoiab, mille või kelle eest hoolitseda ja kellest hoolida (lähedane inimene, pere, lapsed, töö, hobi). Elu on karm, kuid kallis. Seega võib öelda, et filmivalik läks täppi.

Ekstreemsemad pöffi elamused on pärit minevikust. Ühel juhul magasin Tartus Illusiooni kinos ühe filmi lihtsalt maha ja teisel korral põgenesime Hannaga tummfilmi seansilt (poole pealt, närv ei pidanud vastu, liiga vaikne oli). Sel korral läks paremini.


PS. Iga naise unistus on omada ühte lagunenud paati oma aias :)

esmaspäev, 21. november 2011

 tore oli sust kuulda (lugeda)

laupäev, 19. november 2011

Kilde reede õhtust




... ühes lahedas mummulises kohas vanalinnas, ühel meeleolukal sünnipäeval koos toredate inimestega :)

kolmapäev, 16. november 2011

teisipäev, 15. november 2011


Päeva mõte filmist The Help: "You are good. You are smart. You are important."

pühapäev, 13. november 2011

PS.

Salapärasel anonüümsel kommijal 14.augustist on u 24h jäänud oma 3 jäätise nõude edastamiseks minu meilile. Hilisemaid pretentsioone ma vastu ei võta.

Haapsis jalutamas





neljapäev, 10. november 2011

Laurel läbi lainurga


Esimesed klõpsud EOS 60Dga

Üksindus vrs üksildus

...
Teadvustamise võime on kõikide inimeste kõige fundamentaalsem kvaliteet, mis "peseb puhtaks" meie mõistuse ja emotsionaalse keha. Kui mõistus on millegi külge kinni jäänud, või kui meie keha on täis ebameeldivaid emotsioone, aitab see, kui me astume "sammu tagasi", vaatame oma klammerduvale mõistusele ning emotsioonidele kõrvaltvaataja pilguga otsa ning lubame nendel ära minna.
...
Seetõttu on kõige kindlam viis iseendaga sõbraks saades üksildusega rahu sõlmida.
...
See ei pruugi toimuda ühe hetkega, sest mõistus on harjunud uskuma, et me saame rahu leida ainult läbi teise inimese. Nüüd aga on sul võimalus talle vastupidist tõestada. Aga seda on võimalik teha ainult läbi sisemise teekonna, mitte läbi väliste klammerdumiste. Rahu leiab aset meie sees. Isegi, kui me kohtame seda inimest, kes meilt üksildustunde ära võtab, toimub üksildustunde kadumine ikkagi meie sees. See inimene on vaid päästik selleks, et see juhtuda saaks. Me ei oska lihtsalt ilma päästikuta sellest tundest vabaneda. Kui see aga leiab aset meie sees, siis järelikult peab olema võimalik sellest vabaneda ka ilma päästikuta - see on ju meie keha, kus see kõik toimub. Seda on vaja natukene harjutada ja iseennast selle käigus tundma õppida. Ning ühel hetkel, kui sa selle oskuse omandad, oled sa igaveseks vaba ka üksildustundest.
...
Nüüd võid sa öelda lõpetuseks, et sa ju ei taha üksi olla. Jah, muidugi, keegi ei taha üksi olla. See artikkel ei räägi sellest, kuidas üksi olla, vaid sellest, kuidas õnnelik olla, kui sa satud üksi olema.

Allikas: http://www.sisekosmos.ee/suhted/laheduse-puudumine-ei-tahenda-kannatamist/


See artikkel meeldis mulle, tunnen, et olen enda sees jõudnud samade äratundmisteni. Lõpu lause võtab kokku hästi ja positiivse noodiga!

HoopS and Yoyo :)

These are my earrings :) http://www.lezligoodwin.com/?page_id=497



esmaspäev, 7. november 2011

Spinn my love...

... selle loo taustal tõusime mäkke, igal korral kui kõlab "Barbara Streisand" tuleb raskust lisada... oioi... a tuju oli hea ja nägu naerul...
http://www.youtube.com/watch?v=J1mGWhLwu64